Inimkaubandus on (6):

• sunniviisilist tööd või teenistust, orjuses või sama laadi seisundis pidamist või elundi sunniviisilist eemaldamist.
• Inimkaubanduse ohvri enda nõusolek ekspluateerimiseks ei oma tähtsust ega vähenda kuriteo tõsidust juhul, kui tegu on toime pandud esimeses punktis nimetatud viisil.
• Laps on alla kaheksateistkümneaastane isik ja tema värbamine, vedamine, üleandmine, majutamine või vastuvõtmine ekspluateerimiseks on igal juhul inimkaubandus ka siis, kui selleks ei ole rakendatud ähvardamist, petmist, võimu kuritarvitamist jms (vt esimest punkti).
  6 Palermo protokolli definitsioon http://odsddsny.un.org/doc/UNDOC/GEN/N00/560/89/PDF/N0056089.pdf?OpenElement   

Lühidalt öeldes: inimkaubandus on tegevus, mille eesmärgiks on teiste inimeste ekspluateerimine kaubitseja enda poolt või selle võimaldamine teistele. Inimkaubanduse mõiste hõlmab nii siseriiklikku kui rahvusvahelist tegevust. See tähendab, et inimkaubandus ei pea tingimata toimuma üle riigipiiride, see võib aset leida ka riigisiseselt.

Oluline on mõista, et kuigi raskes majanduslikus olukorras olev inimene võib tõepoolest vabatahtlikult nõustuda prostituudiks hakkamise või mõne kehaosa loovutamisega, siis fakt, et kolmandad isikud tema tegevuse pealt kasu lõikavad või teda ekspluateerivad, teeb ka „vabatahtlikust“ ohvri.

Kui inimene ei saa töölt lahkuda ega töötingimustes kokku leppida, kui ta on täielikus sõltuvuses tööandjast, peab tegema sellist tööd, milleks ta nõusolekut ei ole andnud, tema elamistingimused on väga halvad ja tema privaatsust ei austata, tal puudub otsustamisõigus, teda karistatakse ja hirmutatakse, siis on tegemist inimõiguste rikkumisega.

Kui teil on soov minna välismaale tööle, õppima, reisima vms ning soovite teha seda võimalikult turvaliselt, kuid teil tekkis küsimusi või kahtlusi, siis võivad meie spetsialistid teid informeerida ja vajadusel nõustada. Samuti võib meie poole pöörduda inimene, kes on juba eelnevalt käinud välismaal, kuid seal olles on ette tulnud inimõiguste rikkumisi või on kokku puututud inimkaubitsemisega.

Nõustamist pakume mitmel moel:

• Kui soovite meile kirjutada, siis palume Teil kirjutada e-mail: info@lft.ee või klõpsata lingile: Nõustamine ja täita avanev ankeet. Seejärel kirjeldada oma situatsiooni või esitada küsimus. Me garanteerime anonüümsuse ja konfidentsiaalsuse.
• Teine võimalus on meile helistada. Meie konsultatsioonid ja juriidiline nõustamine on tasuta. Võtke meiega ühendust Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõustamistelefonil +372 6607 320
• NB!!! Meie ei tee koostööd ühegi vahendusfirmaga ega nende soovitamisega! Firmad, kes üritavad jätta taolist muljet, eksitavad inimesi.

Loe edasi

Soovitused välismaale sõitjale:

• töövahendust peab pakkuma tööotsijale tasuta

1. jaanuaril 2006 a. jõustunud „Tööturuteenuste ja- toetuste seaduses“ on öeldud, et eraõiguslik juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja ei tohi nõuda tema poole töö leidmise sooviga pöördunud isikult tasu töövahendusteenuse eest. Tasu töövahendusteenuse eest võib nõuda üksnes tööandjalt või teiselt eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt.
Seega võib eratööbüroo raha võtta ainult tulevase tööandja käest, tööotsija käest võib raha võtta vaid muude tööle minekuga kaasnevate kulutuste eest (nt lennupileti või viisa eest) ning neid kulutusi peab eratööbüroo suutma dokumentaalselt tõendada ning töökoha vahendamise eest ei tohi tööotsijalt raha võtta!!!!

Loe lisa

Kasulik teave

Tööturuteenuste osutajate kohta.
Tööturuteenuste osutamise õigus on neil eraõiguslikel juriidilistel isikutel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel, kes on kantud majandustegevuse registrisse tööturuteenuste osutajana. Registreeritud ettevõtjaid on võimalik vaadata aadressil http://mtr.mkm.ee, valides menüüst "Otsingud" - "Registreeringu otsing" - "Tööturuteenuse osutamine".
Tööturuteenuste osutajana registreerimise tingimused on sätestatud  tööturuteenuste ja –toetuste seaduse  § 12 lõikes 2 ning §-des 38 ja 39.

Vastavalt uue „Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse“ § 12 lõike 2 alusel:
Eraõiguslik juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja ei tohi nõuda tema poole tööleidmise sooviga pöördunud isikult tasu töövahendusteenuse eest. Töövahendusteenuse eest võib tasu nõuda üksnes tööandjalt või teiselt eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt. Registreerimistaotluse vormis annab registreerija allkirja, et on teadlik seaduse punktist § 12 lõikest 2, ning see peaks välistama ka senised juhused, kus raha võetakse varjatud vormis näiteks sponsorlepingute kaudu.

Majandustegevuse registris registreeritud ettevõtja võib osutada 3-e tööturuteenust:

• teavitamine tööturu olukorrast – teabe andmine tööturu seisu ja muudatuste, tööturuteenuste sisu ja nende saamise tingimuste kohta;
• karjäärinõustamine – töötule ja töö- või teenistussuhte lõpetamise kohta teate saanud tööotsijale tema isikuomadustele, haridusele ja oskustele vastava haridustee, tööalase valiku, koolituse või töö soovitamine. Karjäärinõustamise eesmärk on nõustada isikut töö- ja kutsevaliku, töö saamise ja karjääri kujundamise küsimustes;
• töövahendus – töötule ja tööotsijale sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine.

NB! Renditöö vahendamine ei ole tööturuteenus.

Eraettevõtjal on keelatud tööd otsivalt inimeselt töövahenduse eest tasu nõuda. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 12 lõike 2 alusel võib eraõiguslik juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja töövahenduse eest tasu nõuda üksnes tööandjalt või teiselt eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt. Kõik majandustegevuse registris registreeritud tööturuteenuse osutajad on kinnitanud taotlusel, et nad ei nõua tasu töövahenduse eest nende poole töö leidmise sooviga pöördunud isikult.
Kui hiljem selgub, et ettevõte on nõudnud tööotsijalt töövahenduse eest tasu, kustutatakse registreering. Ilma registreeringuta tööturuteenuse osutajana tegutsemise eest näeb karistusseadustik ette kuni 500 000 krooni trahvi.

Renditööjõu vahendajad
1. juulist 2009 on renditööjõu vahendamise õigus neil eraõiguslikel juriidilistel isikutel, kes on registreeritud tööjõurendi vahendajana majandustegevuse registris. Registreeritud ettevõtjaid on võimalik vaadata aadressil  http://mtr.mkm.ee, valides menüüst "Otsingud" - "Registreeringu otsing" - "Renditööjõu vahendamine".
Renditööjõu vahendajana registreerimise tingimused on sätestatud tööturuteenuste ja –toetuste seaduse  §-des 381 ja 39.
Renditöö mõiste on sätestatud  töölepingu seaduse § 6 lõikes 5. Renditööga on tegemist juhul, kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, alludes kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile. Tööleping sõlmitakse ikkagi töötaja ja tööandja vahel. http://www.sm.ee/o-nas/obshchestvennye-uslugi/renditoojou-vahendajad.html

TÖÖLEPINGU SEADUS
Vastu võetud 17. detsembril 2008. a seadusega (RT I 2009, 5, 35), jõustunud 1.07.2009. a.
§ 6. Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel
(5) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, alludes kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile (renditöö), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse renditööna kasutajaettevõttes. 

Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.

Töölepingu sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse.
Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks. Määratud ajaks sõlmitakse tööleping näiteks hooajatööde tegemiseks või kellegi asendamiseks.
Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed:

1. poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht);
2. töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg;
3. tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus;
4. ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus;
5. töö tegemise koht või piirkond;
6. palgatingimused;
7. tööajanorm;
8. töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks;
9. töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused (võib olla viitena vastavatele õigusaktidele);
10. viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. 

Tööle asumisel rakendatakse katseaega, mis võib kesta kuni 4 kuud. Katseaeg on tööandajale töötaja sobivuse hindamise aeg ning annab töötajale võimaluse töö ja töökeskkonna sobivuse hindamiseks. Katseajal on töötajal kõik seadustega ette nähtud õigused. Töölepingu lõpetamiseks katseajal tuleb töötajal tööandjale teatada kirjalikult 3 kalendripäeva ette.

Töölepingu lõppemiseks on mitu varianti:

1. vastastikune kokkulepe- poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetada igal ajal.
2. tähtaja möödumine - määratud ajaks sõlmitud töölepingu puhul.
3. töötaja algatus - töötaja peab tööandajale esitama kirjaliku lahkumisavalduse 1 kuu enne soovitud lahkumiskuupäeva.
4. tööandja algatus - tööandja on kohustatud töötajale kirjalikult teatama töölepingu lõpetamisest ning põhjendama töölepingu lõpetamise vajadust. Vaid tööandja pankroti puhul ei pea töötajale kirjalikult ette teatama töölepingu lõpetamisest.
5. kolmandate isikute nõudmine - alaealisega sõlmitud töölepingu lõpetamist võib nõuda töötaja vanem või eestkostja, kui töötamine ohustab tema tervist, kõlblust või hariduse omandamist.
6. pooltest sõltumatud asjaolud, milleks loetakse näiteks töötajale kriminaalkaristuse määramist, töölepingu sõlmimist ebaseaduslikult, töötaja surma, jne.

Vaata töölepingu näidist.